Sõjamehe tee - enda pealkiri
Riik: Kreeka / Žanr: traditsiooniline / jõuline metall
10 laulu, esinemisaeg: 62:11
Väljaanne: Stormspell Records, 2019
Näib, et Kreekast on viimastel aastatel saanud üsna raskemetallide kamin. Rahvastik spordib elujõulist kodus kasvatatud stseeni, kus terve ansamblite arv mängib mitmesuguseid metalli alamžanre. Kreeka metallbändidest, kes on rahvusvaheliselt kõige tuntumad, on kõige tõenäolisemalt Firewind (kelle kitarrist Gus G. on mänginud koos Ozzy Osbourne'iga) ja mustade metalistide ansamblid Rotting Christ, kuid mitmed teised transistor teevad praegu põranda all laineid, näiteks Diviner, Suicidal Angels ja Stygian Oath (keda vaatasin eelmisel aastal sellel saidil üle), kui nimetada vaid mõnda.
Viimased kreeka ülesastumised, kes minu lauda ületanud on, on Warrior Path, kelle enda nime kandnud debüüdi avaldasid Stormspell Recordsi tõelised metallispetsialistid 2019. aasta kevadel. See projekt on kitarristi Andreas Sinanoglou näiline vaimusünnitus, ainus ametlik "bändiliige", kes on loetletud Warrior Pathi albumi lehel Metal-Archives. Ülejäänud ansambli täidavad "külalismuusikud" - bassist / klahvpillimängija Bob Katsionis (viljakas soolokunstnik ja produtsent, kes on salvestanud koos Firewindi ja Cassius Belliga), vokalist Yannis Popadopoulous (Nuclear Blasti plaadistajate Artist Beast In Black) ja trummar Dave Rundle. See neljakesi koos on valminud muljetavaldav, poleeritud 10-laululine kollektsioon stiilsetest, meloodilistest paladest, mis peaksid meeldima nii eelmainitud Firewindi fännidele kui ka vintage Iron Maidenile, Crimson Glory'le, HammerFallile, Jag Panzerile ja power / progressiivsele metalile üldiselt .
"Draakonite ratsanikud"
Laulud
Ma polnud kindel, mida Warrior Pathilt oodata, kui ma esmakordselt selle impressiivsele kaanekujundusele vaatasin, kuid kui ma tabasin "play" Maiden-esque'i avaeepilises "Riders of the Dragons", siis mu kõrvad torkasid kohe ja ma mõtlesin, "Vau! OK, need tüübid on tõeline asi." Warrior Path on väga hästi toodetud ketas; kitarrid (nii akustilised kui ka elektrilised) kõlavad kogu albumi vältel teravalt ja selgelt, trummid on alati rahulikult mürisevad ning Yannis P vokaal on tugev, hüppeliselt ja enesekindel. See tüüp oli tõeline leid, ta on Dickinsoni / Halfordi kooli klassikaline vööd. "Jahimees" alustab mõnusalt meeleoluka kitarri nuudlitega, enne kui saab selle täisjõuliseks metallipõletiks. "Patuse maailm" ja "Stormbringers" on otse üles tõstetud raskemetalllõiked, mis sarnanevad hiljutise Judas Priest'i materjaliga.
Warrior Path saab teha ka ballaade, nagu tõestab armas "Must öö", kaheksa-pluss-minutiline mini-eepika, mis sisaldab palju muljetavaldavat akustilise kitarri loomingut. Kui elektrikitarrid lõpuks umbes poolel teel löövad ja Yannis vöötab, justkui tema elu sellest sõltus, siis tõstate kindlasti oma heledama taeva poole.
"Sõdalase tee" on veel üks pikk, kümneminutiline akustiliste küngaste ja raskemetallide orgude eepos, mis meenutas mulle palju Manowari klassikalist "Defenderit" otse ülbe, sügava häälega "vöö-su-nimmeteni". -võitluse-minu-poja "jutustus alguses.
Ripilavastus "Fight For Your Life" on järjekordne hüppeliselt jõuline metallinumber, millel on hunnik abi krõbistamisest ja "Mighty Pirates" (kas nad laenasid selle tiitli oma piraatidest hullunud Stormspelli staabikaaslastelt Blazon Stone'ilt?) On veel üks pala, mis alustab kergelt ja akustiline, enne kui lülitatakse ümber lüliti "lüüa suures koguses perset" poolel teel.
Hüppeliselt tõusev ballaad "Dying Bird of Prey" (mis ma vannun, kõlab nagu juusmetallid Skid Row; Yannise karjed on sellel rajal väga Sebastian Bachi eskaadrid) viib lõpuks akustilisele albumile lähemale "Valhalla, ma tulen, "mis on ootamatult kerge viis kuulaja välja viimiseks.
Kokkuvõtlikult
Warrior Path on muljetavaldav "Rookie Card" väljalase ja see on üks nauditavamaid "true metal" debüüte, mida ma olen juba mõnda aega kuulnud. Bändiliikmetel on ilmselgelt sügav armastus ja austus klassikalise heavy metali helide vastu ning see tuleb läbi selle albumi igas noodis. Bändi Facebooki lehe postituste põhjal näib, et Andreas kavatseb lähitulevikus teha rohkem Warrior Pathi muusikat, ehkki projekt peab esmalt otsima uut vokalisti, kuna Yannis on naasnud täiskohaga plaadifirmale Beast In Must.
Lühidalt öeldes on Warrior Path veel üks Stormspell Recordsi kodujooks. Vinerterasest ventilaatoritel oleks hea järgida neid sõdalasi teel tõelise metalli hiilgusele!
