Francci on andekas Brasiilia elektroonilise muusika produtsent. Tema viimases singlis “Victorious” on võrdselt andekas vokalist / lüürik Anton Vici näol. See on laul raskete koefitsientide vastu võitlemise ja võitluse jätkamise kohta, hoolimata takistustest.
Helipaletis, mida Francci sellel albumil kasutab, domineerivad pulsivad süntesilained ja bassid, keda ankurdavad kõvasti löövad trummid, mis muusikat läbi viskavad. Mulle meeldib, kuidas kõvasti löövad helid on ühendatud Victoriousi sünteesivooluga. Rajale lõikav uljav, urisev kitarrisoolo oli ka element, mis mulle tõeliselt meeldis.
Anton Vici hääl on emotsionaalne ja tugev ning kannab hõlpsalt teisi muusikalisi elemente, et vokaali jõudu ja veenvust pakkuda. Mulle avaldas muljet, kui suur oli tunne, et ta suutis oma laulmisvõimetega sõnadesse mõelda. Tema hääl andis Victoriousile tõesti vajaliku lisavõimaluse. Selle peale oli ta laulukirjutaja ja meisterdas hästi tehtud laulusõnu.
See on laul raskete koefitsientide vastu võitlemisest ja siiani visadusest. Anton Vici emotsionaalne hääl on võimas, kui ta laulab: "Ma olen kaotanud lahingu / ei pidanud palju võitlema / ma ei anna alla." Sõnades on trots: "Nad arvasid, et olen tehtud / kui nad mind maha matsid / ma otsin väljapääsu siit linnast välja."
See võitluse ja mitte kunagi loobumise sõnum jätkub järgmisega: „Leitud õnn läbi valu / sain tuld mu veenides / saatus annab teed” ja jätkub kooris „Me ei kõnni ära / põhjuseks, et me ei taha sama / Me ei tunne valu. ”
Laulu edenedes saab sõnum, et koos seisvad inimesed võivad olla võidukad ja üks peab seisma küljega ning see pool peab seisma koos nendega lahingute keskel, mida peetakse.
Victorious ühendab tugevad muusikalised elemendid laulusõnadega, millel on edastatav sõnum ning Anton Vici esmaklassiline hääl suudab seista oma laulusõnade ja Francci muusika kõrval, et see sõnum valjusti ja selgelt üle saada.
