GlitBiter on sünteetilise laine produtsent, kes loob seda, mida ta nimetab "unistavaks sünteetiliseks laineks tumedale hingele". E-kirjaga antud intervjuus rääkis ta mulle oma lähenemisviisist muusika tegemisele, oma vaadetest synthwave'i hetkeolukorrale ja kuidas ta end loominguliselt värskendab.
Karl Magi: Kuidas sai sinust kõigepealt kirg muusika tegemise vastu?
GlitBiter: Ma kasvasin üles klassikalise muusika, vanade Broadway showde ja folkroki peal - peamiselt mu ema ja vanaisa kureeritud. Võtsin 1. klassiks klaveritunde ja õppisin klassikalise hääle õppimist bakalaureuseastmes. Muusika oli alati mu elus loomupäraselt olemas, kuid alles siis, kui hakkasin hargnema ja uut muusikat ise uurima, tekkis mul mõte hakata looma. Kuid alguses polnud mul aimugi, kust alustada. Mul oli aastaid see mõte, et tahan laulda bändis, kuid ma ei püüdnud kunagi väga kõvasti bändiliikmeid leida ega midagi juhtuda, nii et see ei töötanud kunagi.
Juhtusin juhtuma, et võtsin ülikoolis paar arvuti abil salvestamise tundi, mis avas mulle uue maailma ja andis mulle kohe loomingulise väljundi. Alguses ei läinud see kuhugi, aga vähemalt oli mul lõpuks laskmeid aeg-ajalt maha istuda ja omal käel mõnevõrra kohutavat elektroonilist muusikat teha. Kuid tegelikult alles siis, kui leidsin synthwave'i, keskendusin muusika kirjutamisele suuresti.
KM: Mis on teid joonistanud sünteetilise muusika loomise poole?
G: Minu jaoks on sünteetiliste lainete joonis üldiselt see, et muusika on meloodiline ja sisutihe, erinevalt seitsme plussminutilise pikkuse droonimise ja korduvate elektrooniliste lugude kogumist. Lõpuks avastasin žanri läbi Dance With The Dead'i, kes lõi mu meele suurepärase süntide ja metallikitarride seguga ning kõlas nagu moodsa muusika kirjutamine, mis väljus otse 80ndate zombie-teemalisest B-filmist. Pärast seda kukkusin alla sünteeslaine küüliku auku ja leidsin muusikažanri, mida tundsin nagu oleksin kogu oma elu otsinud. Lisaks helile torkas mulle silma ka see, et enamik artiste, kes seda muusikat tegid, olid enamasti soolonäited. Niisiis, ma mõtlesin: "Kuule, mul pole seda bändi, mida ma tahtsin, aga mul on need oskused. Selle asemel peaksin seda tegema".
KM: Millised artistid mõjutavad teie muusikat ja miks nad mõjutasid teie lähenemist muusikale?
G: See on minu jaoks alati huvitav küsimus, millele proovida ja millele vastata. Ma pole kunagi kunstnikku kuulnud ja öelnud: "Vau, ma tahan kõlada täpselt nagu nad!" Ma tahan muusikaliselt kõlada nagu oma asi. Enamik kunstnikke ja bände, kellega olen aastate jooksul kokku tõmmatud, on minu jaoks mõjutanud pigem kontseptuaalset mõjutust, selle asemel, et mu muusikat otseselt mõjutada.
Mu ema mängis mulle suureks kasvamise ajal Jimmy Webbi muusikat. Tema hiilgav laulukirjutamine on avaldanud sügavat mõju sellele, kuidas ma laulu struktureerin ja akordiprotseduure töötlen, mida ma kirjutan ja kuulen. Olin keskkoolis AFIst kinnisideeks, kuid enamasti köitis mind nende muusika ümbritsev kogukond.
Praegu on minu lemmikbänd Mew ja nende võime muuta keerulised meloodiad ja veidrad laulusõnad kättesaadavaks on see, mida ma imetlen. Põhimõtteliselt olen ma koristaja, kes võtab kõikjal kasutusele kontseptsioonid.
KM: rääkige mulle uute palade tegemisel lähemalt oma loomeprotsessist?
G: Mul pole tingimata protsessi. Enamasti on mul siin-seal juhuslikke loovusepause, mille on genereerinud mis tahes filmide read kuni uue eelseade kuulamiseni. Alustan tavaliselt väikese motiivi või lihtsa akordi edasiliikumisega ja ehitan selle sealt üles. Laulusõnad on enamasti teadvuse voog ja jäävad protsessis tavaliselt viimaseks.
KM: Millised on mõned projektidest, mille kallal viimasel ajal töötate?
G: Ma tegelen praegu sõbraga EP segamise ja meisterdamisega, mis peaks kõik varsti välja minema, kui kõik hästi läheb. Ma ei oska veel liiga palju öelda, aga ka teostes on mul paar põnevat koostööd ...
KM: Kuhu soovite oma muusikat edasi viia?
G: Ausalt, kuhu iganes see mind viib! Sellesse stseeni kuulumine on olnud nii täisväärtuslik. Mul polnud alustuseks päris eesmärki, sest mul polnud aimugi, et keegi mind isegi hoolib või kuulab, mida ma teinud olen. Viimased aastad on olnud hullumeelsed (näpunäited, ärge alustage muusikaprojekti sõna otseses mõttes samal ajal, kui alustate põhikooli), kuid olen kohanud hämmastavaid inimesi, kes on mind algusest peale aidanud ja juhendanud mina. Nüüd, kui olen kooliga peaaegu valmis, on mul lõpuks rohkem aega muusikale pühendada, nii et vaatame, kust see siit edasi läheb!
KM: Andke mulle aimu, kuidas teie arvates synthwave stseenil läheb?
G: Ma arvan, et praegu on meil tõeliselt põnev aeg. Sünteetiliste lainete stseen sai alguse enamasti Internetist, kuid üha rohkem sünhlaani kontserte ja klubiõhtuid ilmub kõikjale kohale. Minu jaoks on kõige toredam ja kõige väärtuslikum osa stseenist osa saamisel üritustel käimine ning inimeste, fännide, teiste artistide kohtumine jne; Korraldajad hakkavad mõistma, et synthwave showde ülespanek on väärt nende aega, mis tähendab, et saame rohkem saateid ja rohkem võimalusi selle kogukonna loomiseks ja laiendamiseks.
KM: Kuidas end loominguliselt taaselustada?
G: Ma leian, et muusika kirjutamine ja sellealane koostöö aitab tõesti minu enda loomeprotsessis. Kellegi teisega kirjutamine seab teatud piirangud, nii et järgmine kord, kui kirjutan ainult enda jaoks, on see märgatavalt vabam protsess. Aga kui ma ei saa kellegagi koos töötada, siis hea uni aitab ka hästi, kui saan sellise!
